26. novembril saab TEDxTartu konverentsil kuulda sütitavaid ideid ja ammutada inspiratsiooni erinevate elulvaldkondade tegijate mõtetest ja saavutustest. Registreerida jõuab veel pühapäeva, 6. novembrini.
Seekordsel TEDxTartul saavad kokku teemad nagu kultuur, haridus, tehnoloogia, disain, loodus, tervis ja muusika. Esinejate valik on erakordselt põnev, oodata on mõnusat ideede jagamise õhkkonda.
Kirja- ja rännumees Hendrik Relve peab kõne Eesti loodusest globaalsel taustal. Hendrik on maailmas ringi rännanud juba üle kolmekümne aasta ning avaldanud üle kümne raamatu, mis kõnelevad Eesti ja maailma loodusest ja pärimuskultuurist.
Arvutiteadlane Dan Bogdanov räägib usaldusvajaduse vähendamisest digitaalses andmetöötluses. Dan on loonud arvutimänge, töötanud tarkvaraarendajana ning õpetanud Tartu Ülikoolis programmeerimist. Ta juhib meeskonda, mis arendab meetodeid privaatsuse säilitamiseks koostöös partneritega üle maailma.
Hariduse teemal kõnelevad Marju Lauristin ja Roy Leighton. Marju Lauristin on sotsiaalteadlane, õppejõud ja poliitik, kes on Eesti ühiskonda ja maailma lahti mõtestanud aastakümneid. Roy Leighton on hariduskonsultant, kes tegeleb loomingulisuse, äri ning õppe omavahel sidumisega, et aidata indiviididel ja organisatsioonel erinevates valdkondades oma saavutuste taset arendada.
Kirjandusteadlane Rein Veidemann toob oma kõnes välja eestlane-olemise põhialused. Rein on ajalehe Postimees kolumnist ja kultuurikriitik ning on avaldanud hulgaliselt kirjutisi.
Moedisainer Reet Aus räägib eetilisest ja keskkonnasäästlikust disainist. Reet peab oma moestuudiot ning tegeleb kasutatud esemete luksuseks muutmisega, rakendades upcyclingu meetodit.
Visionäär Heikki Haldre kõneleb innovatsioonist ja paljastest inimestest proovikabiinis. Ta ühendab oma tegevusega roboteid ja moodi tehnoloogia kaudu, mis vaatab, mida inimesed teevad rõivapoodide proovikabiinis.
Ragnar Viir seletab oma kõnes, miks istumine tapab. Ragnar on arst, füsiaater ja liikumisteaduste doktor, kes on oma uuringutes keskendunud küsimusele, kuidas igapäevast elu tervislikumalt elada.
Muusikaliste esinejatena astuvad üles säravad Mari Pokinen ja Jarek Kasar.
Haridus peaks soodustama innovaatilist mõtlemist, kuid kas on võimalik, et reaalsuses see tihti hoopis pärsib uute ideede tekkimist? Woody Norrise kohaselt ei ole liiga haritud inimesed tavaliselt head leiutajad, kuna nad ei oska kastist välja mõelda. Norrisel ei ole ülikooliharidust, kuid tema nimel on juba üle 40 patendi. Ta väidab oma TED kõnes, et see on alles algus, sest põhimõtteliselt mitte midagi pole veel leiutatud – me alles avastame füüsika- ja loodusseadusi.
Norris tutvustab videos peamiselt ühte oma leiutist – tehnikat, millega saab suunata heli, samamoodi nagu suunatakse näiteks valgust. Heli fokuseeritakse laseri eeskujul ja seda kuulevad vaid need inimesed, kellele masin on suunatud, olgu nad kas või peaaegu miil kaugemal. Ta seletab ka füüsikareegleid, millel heli levimine põhineb ja kuidas tema leiutis neid ära kasutab.
Igapäevaelus saaks seda tehnikat kasutada näiteks selleks, et kell 2 öösel vaadata telerit ilma kõrval magavat inimest segamata või selleks, et kontsertil viimases reas istuv isik kuuleks muusikat täpselt sama võimsalt kui esireas istujad. Samal põhimõttel on võimalik mitte ainult heliga mängida, vaid ka vaikust tekitada – suunata endast eemale häiriv müra.
Praegu kasutatakse Norrise leiutist peamiselt sõjaväes, kuid potentsiaali on sellel veel paljudes teistes valdkondades. Kuidas seda veel rakendada saaks?
Kui kaugele läheksid Sina autoriteetse figuuri käsku täites? Kas annaksid kellelegi eluohtliku elektrišoki? Kindlasti mitte, ükski normaalne inimene ei teeks seda, eks ole? Milgrami tõestas vastupidist oma eksperimendiga, kus tuhandest inimesest 2/3 läks just täpselt nii kaugele. Piisas vaid kinnitamisest, et nemad ise ei vastuta. Zimbardo räägib oma kõnes, et normaalsetes inimestes on olemas võime teha kurja, mida nad ka ise endale ei teadvusta enne, kui on sattunud teatud olukorda.
Zimbardo on kuulus oma Stanfordi vangla eksperimendi poolest. Ta valis tavalised, normaalsed, psühholoogiliselt terved tudengid ning pani nad olukorda, kus pooled neist olid vangivalvurid ja pooled vangid. Eksperiment lõpetati peale kuuendat päeva, kuna valvurite jõhkrus väljus kontrolli alt, viis vangi rollis olnud tudengit said tõsise emotsionaalse šoki.
Zimbardo selgitab oma kõnes, et need inimesed, kes tema eksperimendis osalesid, ei olnud individuaalselt halvad inimesed – süüdi on süsteem. Süsteemi all peab ta silmas poliitilist, majanduslikku, õiguslikku võimu, mis loob olukorra, mis rikub inimese. Ta toob näiteks ka Abu Ghraibi jõhkrused – videos näidatud šokeerivate piltide põhjal tundub küll võimatu, et need inimesed, kes seda tegid, ei ole psühholoogilise hälbega, aga Zimbardo väidab, et selle olukorra põhjustas tavalistele inimestele liigse võimu andmine ilma järelevalveta. Samas, selline suhtumine justkui vabastab inimesi vastutusest. Vastutavad süsteemi loojad, aga mis saab siis kohutavaid tegusid reaalselt toime pannud inimestest?
Zimbardo sõnul on kangelaslikkus ravim kurjuse vastu. Tuleb lastele õpetada, et tavalised inimesed teevad kangelaslikke tegusid. Lastele kangelaslikkuse õpetamine on iseenesest huvitav idee, kuid ma ei kujuta ette lapsevanemat, kes tahaks oma lapsele ettevaatlik olemise asemel ennastohverdavalt võõraid päästma õpetada. Kuid kindlasti peaks lapsi õpetama oma peaga mõtlema, sõnakuulelikkus ei tohiks olla ülim voorus ega autoriteedile vastuhakkamine igas olukorras taunitav.
