Jamie Oliveri soov TED auhinna vastuvõtmisel

Postitatud: 30. september 2010 | Autor: Kaisa | Teema: TED video | Sildid: , , ,

Kõne nädala videoks valimist inspireeris möödunud laupäeval Postimehes ilmunud Vahur Kersna artikkel eestlaste toitumisharjumuste kohta. Esmakordselt Jamie Oliveri kõnet kuulates tekkis tunne, et teema on kindlasti oluline, kuid pisut kauge. Meie tänavapilt ei ole ülekaalulisuse osas võrreldav Ühendkuningriigi olukorraga ning meie lapsed on ju nii maalähedased, et suudavad tomatil ja kartulil kinnisilmi vahet teha.

Tõsi, eesti laste jaoks ei ole köögiviljade tuvastamine ületamatuks väljakutseks ning noa ja kahvliga oskavad nad samuti veel süüa, kuid artiklis väljatoodud statistika kõigutab ettekujutust ideaalilähedasest olukorrast – iga päev sööb puuvilja vaid 20 ja köögivilja 16 protsenti õpilastest, 49 protsenti täiskasvanutest on ülekaalulised…

Jamie Oliveri kõne muudab mõtlemapanevaks just tema lähenemine toitumistavadele laiemalt. Ma ei taha samuti arutleda teemal, milliseid toiduaineid, millistes kogustes ja kombinatsioonides peaks tarbima, vaid pigem muretseda sellepärast, kuidas meie toitumistraditsioonid on muutunud. Usun, et ebatervisliku toitumise probleemi peamine põhjus ei ole raha puudumises, kuigi seda aeg-ajalt välja tuuakse, vaid aja ja teadmiste vähesuses ning väärtuste muutumises.

Nutika planeerimisega on võimalik valmistada täisväärtuslikku toitu, ilma et see rahakotile liiga teeks, kuid kui paljudel on aega selliseks planeerimiseks või veel enam söögivalmistamiseks. Valmistoidud ja snäkid on aga enamasti ebatervislikum valik. Tervise Arengu Instituudi hiljutised teostuse poolest kiiduväärt kampaaniad panevad loodetavasti rohkem mõistma kui vähe me tegelikult valmistoitude koostisest teame (kas te teadsite, et 400g jogurtitops täidab kogu päevase suhkruvajaduse või isegi enam?)

Vahest ei ole meie oskused veel nii kadunud kui videos toodud näidetes, kuid kui paljud nooremast põlvkonnast on õigupoolest õppinud koolis toiduvalmistamise põhialuseid. Ma pean siinkohal silmas näiteks teadmist, kuidas üks supp või ühepajatoit valmib, mitte retseptide järgi söögitegemist. Kõik need ilusad kokaraamatud võivad riiulis olla, aga poes meenuvad ikka ainult nende toitude koostisosad, millega juba tuttav oled. Rääkides kooli asemel pere rollist – huvitav, kas peredes on elementaarsete toidutegemisoskuste põlvkondade vahel edasiandmist vähendanud teadmine, et kõike on poest valmiskujul nagunii saada, vanemate enda kiirem eluviis, noorte huvipuudus või hoopis midagi muud..

Vahel tundub, et kiire elutempo juures on ka väärtused muutunud. Millal te viimati perega koos sõite? Mitte praktilistel kaalutlustel, selleks et kõht kiiresti täis saada, vaid toitu ja lähedaste seltskonda nautides. Tundes isuäratavaid lõhnu õhus ja rõõmu koosolemisest.

„Suurena” on neid piruka ja kaneelikukli-lõhnalisi pühapäevasid nii väheseks jäänud ja sellest on kahju.


{ 0 kommentaari. Avalda oma arvamust. }

Avalda arvamust