Vastused korduma kippuvatele küsimustele

Postitatud: 18. oktoober 2010 | Autor: Kaisa | Teema: TEDxTartu | Sildid: , ,


Konverentsile registreerumise vältel on meilt küsitud peamiselt nelja tüüpi küsimusi. Vastame neile kõigile ka siin:)

1) Miks konverentsil osaleda, kui seda saab ka telekast vaadata?
Konverentsi saab tõepoolest seekord ETV2-st vaadata ja kutsume kõiki TED-huvilisi seda tegema. Üksi telekast vaadates on keerulisem tekkinud ideid arutada ja uute inimestega tutvuda; selle parandamiseks püüame korraldada võimalikult palju ühisvaatamisi nime all MinuTEDx.
Konverentsil kohapeal osalemise eeliseks on eelkõige hea õhkkond, vahetu kogemus ja võimalus teiste osalejate ja esinejatega mõtteid vahetada.

2) Miks on konverentsi osalustasu nii kõrge?
Ürituse tegelik maksumus osaleja kohta on kordades kõrgem, kuid tänu toredatele toetajatele, saame piirduda 200 krooniga. Osavõtutasu sisaldab kena konverentsipaika, kohvipause, lõunat ning konverentsile järgnevat banketti. Konverentsi korraldusmeeskond koosneb üksnes vabatahtlikest, kes tasu ei saa.
Põhjustest, miks midagi päris tasuta anda ei tohiks, kirjutab väga huvitavalt Dan Ariely raamatus “Predictably Irrational”.
Kui siiski tunned, et su suureks sooviks on konverentsil osaleda ning seda takistab rahapuudus, võta meiega ühendust (martin@tedxtartu.org) ja mõtleme kindlasti midagi välja:)

3) Kes on teie sihtgrupp?
Meie sihtgrupp on inimesed, kes on varem enda initsiatiivil TED-videoid vaadanud ning kellele TED-formaat ja idee meeldib VÕI kes tunnevad laiemat huvi maailma ja erinevate distsipliinide vastu kui töö- või kooliülesannete täitmiseks tarvis. Plusspunkte annab ka panus ühiskonda, olgu see siis igapäevatöös või vabatahtlikult.

3) Ma ei ole piisavalt silmapaistvate saavutustega inimene, kas mul on üldse lootust valituks osutuda?
Vt punkti 4. Me ei küsi saavutusi sellepärast, et nende suuruse ja tähtsuse alusel punkte anda, vaid et pisut teada saada, mida inimene elus hindab ja senitehtust ise oluliseks peab.

Paremini kui ise oskaksime, on registreerumisvormi mõtet kirjeldanud Kristel Jalak oma blogis.


{ 0 kommentaari. Avalda oma arvamust. }

Avalda arvamust